Lugemispäeviku ülesanne 2

Teiseks lugemiseks valisin uuringud õppematerjalide kvaliteedist.

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Teine artikkel, mille lugemiseks valisin, käsitleb avatud õppematerjalide (OER-Open Educational Resources) kvaliteedi hindamist.

Avatud õppematerjalid on tasuta aja avatud litsentsiga õppematerjalid, mida laialdaselt kasutatakse. Materjal, mida õpetajad ja õppijad aga loovad, ei ole alati kvaliteetsed ning ei toeta piisaval määral õppimist. Kvaliteedi hindamine on oluline, et seda kõike vältida. Elias et al. (2020) pakuvad välja ühe võimalikest hindamismudelitest, mis tugineb varasemate hindamismudelite võrdlusele. Osa nimetatud hindamismudelist on võimalik rakendada kvaliteedi automaatseks hindamiseks ja autorid viivad läbi  seda SlideWiki keskkonnas.

Autorid on püstitanud kaks uurimisküsimust:

1)  Kuidas hinnata avatud litsentsiga õppematerjali kvaliteeti ?

2) Kuidas kasutada seda  hinnangut, et juhendada õppematerjalide autoreid  ja  õppijaid?

Hindamismudelis on hindamise  lähenemisviis jaotatud kolmeks : 

• Sisustruktuur määratleb õppevara korralduse ja navigeerimise .
• Õppesisu    viitab     õppematerjali sisu kättesaadavusele, tõlgitavusele jne.
• Enesehindamine  on  seotud  küsimuste kättesaadavuse ja erinevate küsimusetüüpide olemasolu kohta.

	Mõõdikud	Kirjeldus
Sisu struktuur  (CS-content structure)	CS1.  – Taksonoomiate selgus	CS1.1 – Lühi-  ja  kirjeldav nimetus (st märkide piirang). CS1.2 – Sidusus sisu pealkirjaga (st järjepidev  failinimi koos sisu pealkirjaga). CS1.3 – Edu järeldamine pealkirjast (st järjepidev kodeerimisskeem).
	Cs2.  – Navigeerimise lihtsus	CS2.1 – Hierarhiline disain (st hästi korraldatud struktuur). CS2.2 – Taksonoomia sügavus (st vähem kerimist).
	CS3.  – Struktuuri kohandatavus	CS3.1 – Kohanemismehhanismi kättesaadavus (nt väiksemate tükkide disain).
	CS4.  – Sisu leitavus	CS4.1 – Standardiseeritud meta-andmete kättesaadavus (s. t meta-andmete normaliseeritud tähtsuse punktide summa ). CS4.2 – Standardiseeritud meta-andmete järgimine (st koos hindamisfunktsiooniga ).
Õppesisu (LC-learning content)	LC1.  – Teksti kvaliteet	LC1.1 – Teksti õigekirja ja grammatika õigsus. LC1.2 – Teksti terviklikkus (st loetavusmõõturite kasutamine).
	LC2.  – Sisu kohandatavus	LC2.1 – Erinevate sisuvormingute (nt põhisisu, veebimeedia, interaktiivne meedia, video, heli) kättesaadavus. LC2.2  – Mitme  sisu esituse kättesaadavus (nt  mitu teemat slaidide õppimiseks . LC2.3 – Sisutüüpide kooskõla (st sünkroniseeritud hooldus- ja versioonihaldus).
	LC3.  – Sisu ühilduvus mitmes seadmes	LC3.1 – Toetatud seadmete arv (nt mobiiltelefon, tahvelarvuti, sülearvuti, hõlbustustehnoloogiad).   LC3.2  – Ühilduvuskontrolli mehhanismide kättesaadavus (nt veebilehtede reageerimisvõime valideerimine).
	LC4. – Sisu  esituse kättesaadavus	LC4.1 – Vastavus sisu esituse  suunistele (nt WCAG 2.1 suunised). LC4.2 – Sisu esituse valideerimismeetodi kättesaadavus (nt kinnitamine, et pilt sisaldab hõlbustusfunktsioonide toetamiseks  alternatiivset kirjeldust).
	LC5. – Sisu mitmekeelsus	LC5.1 – Ressursside kättesaadavus rohkem kui ühes keeles (st v.a inglise). LC5.2 – Tõlkemeetodi olemasolu ( st  automaatne tõlkimine, ekspertiis). LC5.3 – Materjali sünkroniseerimise kättesaadavus.
Enesehindamine (SA-self assesment)	SA1  – Enesehindamise kättesaadavus	SA1.1 – Enesehindamise sisu olemasolu. SA1.2 – Vastuste kättesaadavus.   SA1.3 – Sisu hõlmav keskmine küsimuste arv (st küsimuste arv iga õpiobjekti kohta). SA1.4 – Küsimuste genereerimise meetodi olemasolu (nt automaatne genereerimine või autori sisenemine).
	SA2. – Erinevad enesehindamise küsimused	SA2.1 – Võimalik küsimuste liik (nt valikvastus, lähedane tekst , sortimine). SA2.2 – Keskmine küsimuste arv hindamistüübi kohta.

Õpetajana olen loonud päris palju õppematerjali, millest enamus on jäänud minu sahtlisse või arvutisse ning mida erinevatel põhjustel ei ole avaldanud. Mõistan, et mida rohkem me oma materjale teistega jagame, seda vähem peame tegelikult tööd tegema. Paraku leiame netiavarusest päris palju sellist materjali, mis ei ole kvaliteetne. Seda võib öelda kindlasti ka minu sahtlisse loodud materjalide kohta, mis ühest küljest on loodud nii sellepärast, et oli kiire. Tegin midagi konkreetseks tunniks, mis aga polnud püsiv ja selline, mida jagada kolleegidega.

Loetud artikli põhjal teen enda jaoks järelduse: tooda vähem, aga tee seda kvaliteetselt. Kvaliteetset materjali jaga kindlasti teistega!