Kursus „Õppedisaini alused“ andis mulle uued teadmised e-kursuse loomisest. Sain hea ülevaate erinevatest õppedisaini mudelitest ning nende võrdlusest. Olen varem erinevatel e-kursustel osalenud , kuid mitte ühtegi neist ise loonud ega kavandanud. Samuti ei ole ma kunagi nende ülesehitusele mõelnud. Käesolev kursus pani mind nendele asjadele tähelepanu pöörama ning nägema detaile, mida varem ei osanud märgata. Kõige selle juures oli oluline teoreetiline taust, mida kursuselt saime.
SO WHAT? – ja mis sellest?
Väga palju andsid just praktilised ülesanded, mida kursuse käigus tegime. Teooria sidumine praktikaga oli see, mille väärtust kõige enam hindan, samuti koostöö rühmakaaslastega ning nende kogemused. Õpetajana olid mul varasemad teadmised sellest, et õppetööd kavandades tuleb mõelda erinevatele aspektidele, kuid õppedisainiga seotud mõisted ja teooria oli uudne.
NOW WHAT? – kuhu edasi?
Ajal, mil inimestel on pidevalt kiire, kus töö ja õppetegevus toimub väga erinevates tingimustes, on e-kursustel väga oluline roll. Sellised kursused annavad inimestele võimaluse ennast täiendada ning õppida uusi asju olenemata ajast ja kohast, kus viibivad. Seetõttu on head e-kursused alati teretulnud. Õppedisaini loengud andsid algteadmised, kuid selleks, et ise otsast lõpuni üks hästitoimiv kursus luua, on vaja veel teadmisi omandada, tahe ja soov selleks on aga olemas.
EL kodanike digipädevuste mudeli DigComp 2.1 esimene pädevusvaldkond on ifo- ja andmekirjaoskus, 1.1 on “Info sirvimine, otsimine, sortimine”. (Laanpere, 2020)
Antud teemal koostasime CMapCloud abil mõistekaardi, mis tõi esile nende mõistete vahelised seosed (osad, liigid).
Väike osa valminud mõistekaardist:
Hiljem koostasime antud näite põhjal oma rühmatööna valmiva e-kursuse õppetükis kasutatavate ja õpitavate mõistete kohta.
Minu mõistekaart sai selline:
Peale mõistekaartide koostamise tutvusime sisuloome e-Koolikott kasutajaks ning proovisime luua ühe interaktiivse harjutuse (ASK). Sisuloome keskkonnas ei toiminud kõik nii hästi ning seda ülesannet ma valmis ei jõudnudki.
Loengu lõpus tuletasime meelde õpisüsteemide liigid:
•Computer-Based Instruction (CBI) – ÕS asendab õpetajat •Computer-Assisted Instruction (CAI) – ÕS toetab õpetajat •Interactive Learning Environments (ILE) – interaktiivsed harjutused •Intelligent Tutoring Systems (ITS) – tehisintellektiga CBI •Microworlds – mikromaailma konstruktor, nt. Geogebra •CSCL: Computer-Supported Collaborative Learning – õppevara pole oluline, oluline on õppijate vahelise koostöö korraldamine •EPSS: Electronic Performance Support Systems – õpe lõimitud tööga •WBT, WBI, e-õpe, virtuaalõpe: LMS, Moodle jt. •E-õpe 2.0: konnektivism, õpivõrgustikud, PLE, MOOC jt. (Laanpere, 2020)
ning õpisüsteemi struktuuri:
1. Lineaarne 2. Lineaarne, kuid hargnemis- ja vahelejätmis-võimalustega 3. “Laadaplatsi” mudel
4. loengu teemaks oli evalvatsioon.
Õpisüsteemide evalvatsioon jaguneb:
•Formatiivne (kujundav) evalvatsioon- eesmärgiks õpisüsteemi (p)arendamine. •Summatiivne (kokkuvõttev) evalvatsioon – eesmärgiks otsus õpisüsteemi hankimise või hülgamise kohta. Kirkpatrick (1959)jaotab evalvatsiooni tasemed järgmiselt: 1.Reaktsioon: õppijate isiklik arvamus, tagasiside. – Mida õppija tundis õppimise käigus? – Kas õppijatele meeldis, nautisid nad õppimist? – Kas õpitav oli neile tähtis, oluline? – Kas õppija aega kastutati otstarbekalt? Vahendid: intervjuud, küsimustikud, vaatlus. Kiire ja odav. 2.Õppimine: oodatud õpitulemuste saavutatus. – Õppija teadmiste kasv: mõõta enne ja pärast. – Kas õppijad õppisid seda, mida plaaniti (õpiväljundid)? – Kas õpetaja nägi vaatlusel soovitud käitumist? – Milline on õppijate areng ja kas see on toimunud soovitud suunas/määral? Vahendid: test, eksam, vaatlus, hindamisportfoolio. Võimaldab kvantitatiivselt hinnata, vähem rakendatav komplekssete pädevuste hindamisel. 3.Käitumine: õpitu rakendamine töös/elus. – Kas/kuidas/mil määral õppijad rakendavad teadmisi ja pädevusi, mida õpiti? – Kas/mil määral on õppijate tegevuses märgata soovitavaid muutusi? – Kas/mil määral on õppijad teadlikud oma käitumise muutusest? Vahendid: vaatlus ja intervjuu. Käitumise muutuse hindamine on pikaajaline, keeruline ja kulukas, muude tegurite mõju on suur ja kasvab ajas. 4.Tulemuslikkus: tõhusam, tulemuslikum, viljakam töö
Antud loeng andis mulle parema ülevaate sellest, kuidas koostada tagasisidet, millised on tagasisidestamise võimalused. Kuidas teha seda nii, et sellest saaksid kasu nii küsijad kui ka vastajad ise.
Töö käigus valmis rühmatööna valminud e-kursuse tagasiside küsimustik.
Nüüd olen koostamas õpilepingu reflektsiooni. Kuidas oskasin mõelda siis ja nüüd, mitu kuud hiljem? Mis on muutunud?
Püüan reflektsiooni käigus leida vastused järgmistele küsimustele: 1. Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? 2. Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? 3. Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? 4. Mida ma peaksin järgmisena tegema?
Õpileping: Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond? Käesoleva kursuse raames soovin teada saada, kuidas areneb tehnoloogia, mis muudab meie koolielu. Milline on õpikeskkondade ja võrgustike roll õpiprotsessis. Kuidas selles protsessis kasutada ära tehnoloogiate arengut. Kuidas kõiki neid teadmisi kasutada ära igapäevaelus.
Reflektsioon– kursuse käigus töötasin läbi mitmed artiklid, mis antud teemasid käsitlesid. Omandasin uusi teadmisi tehnoloogia arengu kohta. Sain teada, et õpikeskkondadel ja võrgustikel on õpiprotsessis suur roll. Olen tutvunud paljude uute keskkondadega, millest on olnud palju kasu. Kursuse raames olen omandatud teadmisi jaganud ka oma kolleegidega.
Õpileping: Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima? Minu õpiprojekti eesmärgiks on teadlik valmistumine uuteks olukordadeks, et selles kiiresti muutuvas maailmas ennast kindlamini tunda. Eesmärk on õpitut jagada kolleegidega ning seeläbi õpetamine koolis efektiivsemaks ja huvitavamaks muuta.
Reflektsioon – Olen jätkuvalt seda meelt, et kiiresti muutuvas maailmas peab olema kiire kohaneja ja uute olukordadega kohanema. Enne õppima asumist olin kolleegidele toeks ja abiks nende teadmiste piires, mis mul oli. Teen seda jätkuvalt, kuid minu teadmised on kasvanud. Saan üha enam neile nõu ja jõuga abiks olla. Tunnen , et koolid vajavad väga inimest, kes niigi töömahuka õpetaja töökoormust vähendavad natukene kasvõi sellega, et aitavad leida sobivaid keskkondi. Samuti on suureks abiks, kui keegi õpetab uute keskkondade kasutamist ning tutvustab uusi digivahendeid. Õpetajad on vägagi õppimisvõimelised ning teavad, kust sobivat materjali leida, küll aga jääb neil lihtsalt ööpäevast väheks seda kõik iseseisvalt omandada.
Õpileping: Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras? Eesmärkide saavutamiseks püüan anda endast parima, osalen kõikidel loengutel ning teen ära antud kodused tööd. Loen lisamaterjali, olen avatud koostööle
Reflektsioon – Antud eesmärgid olen 100 % täitnud. Osalesin kõikidel loengutel, olen teinud tähtaegselt ära kõik kodused tööd, lugenud ingliskeelset ja eestikeelset lisamaterjali. Olen teinud kursusekaaslastega koostööd ning seeläbi õppinud oma kursusekaaslasi paremini tundma. Ehk kasulik on olnud ühendatud meeldivaga.
Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen? Eesmärkide saavutamiseks: töötan läbi kursuselt saadud materjalid, jagan mõtteid ja teadmisi oma kolleegidega; teen koostööd kursusekaaslastega, tutvun nende blogidega, õpin saadud kogemustest; katsetan oma töös uusi tehnoloogiaid.
Reflektsioon – Olen kursuse käigus pidevalt “piilunud” teiste blogidesse, et sealt uusi teadmisi ja kogemusi ammutada. Kursuslaste õpikeskkondade katsetused on olnud väga huvitav ja kasulik lugemine. Esimene semester on olnud väga õpetlik. Selle käigus olen ennast kui õppijat taasavastanud ja selles on olnud suur roll ka minu rühmakaaslastel, kellega erinevates ainetes koostööd olen teinud. Minu tugevateks külgedeks on järjepidevus, sihikindlus, tähtaegadest kinni pidamine. Olen kohusetundlik ning niisama kergelt alla ei anna. Vahel leian, et mulle saab takistuseks minu kiirus. Vajan aega süvenemiseks, tahan asjadest saada enamat, kui lihtsalt asja ärategemine.
Õpileping: Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda? Olen oma eesmärgid saavutanud, kui suudan efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja teiste õpikeskkonda. Kasutan ise ning suunan kolleege kasutama oma igapäevatöös mitmekesisemaid õpikeskkondi ning –võrgustike. Olen esitanud kõik kodused tööd ning lõpetanud kursuse.
Reflektsioon – Kursuse lõpetamine on käegakatsutavas kauguses, kuid tunnen, et see ei ole veel kõik. Ees on veel kolm semestrit ning siinkohal oleks patt seda õpilepingut lõpetada. Eesmärke, mida püstitada ja täide viia, on veel küll.
Vajadus: Jalgrattur võib sõiduteel ilma täiskasvanud saatjata sõita alates 10. eluaastast, kui ta tunneb liiklusreegleid ja omab jalgratturi juhiluba. Jalgratturi juhiluba peab olema kõigil 10–15-aastastel sõiduteel sõitvatel jalgratturitel.
Probleem: jalgratturite ettevalmistamiseks on loodud materjale, mis on kõigile kättesaadavad, kuid lube taotlev sihtgrupp vajab juhendatud õpet, et saavutada teadmiste tase teooriaeksami sooritamiseks. Eriolukorra ajal jalgratturite koolitamine paljudes koolides peatus, sest puudus süsteem, mille järgi distantsilt liikluskoolitust pakkuda.
Tulemus: rühmatöö tulemusena valmis Google Classroomi õpikeskkonnas e-kursus, mille läbimisel kursusel osaleja on ette valmistatud juhilubade saamiseks teooriaeksami edukaks sooritamiseks. Google Classroomile lisaks kaalusime Schoology, Moodle ja Canvase keskkonda.
Keskkondade võrdlus
Kursuse ülesehitus
Kursus algab kursuse ülesehituse tutvustusega ja ajakavaga. Kursus koosneb 7 teemast:
Teema 1. Töökorras jalgratas, põhi- ja turvavarustus Teema 2. Jalgratturi käemärguanded, foorid, reguleerija Teema 3. Liiklusmärgid Teema 4. Jalakäijate ja ühissõidukitega arvestamine, raudtee Teema 5. Parema käe reegel, ristmikud, sõidu eesõigus Teema 6. Teekattemärgised, asukoht teel Teema 7. Sõit asulas ja asulavälisel teel, ohtlikud olukorrad liikluses Teema 8: Harjutustestide lahendamine
Whole task: kursuse lõpetaja sooritab edukalt teoreetilise liikluseksami testi.
Tegumid/eluliste probleemide jada:
Juhtum 1: Kati kasutab jalgratast, mille ema ostis talle lasteaias. Sõprade ratastega võrreldes on see palju väiksem. Kati tahab osta omale uut ratast. Juhtum 2: Kati elab koolist 3 km kaugusel. Kevadel ja sügisel, kuni ilmad lubavad, tahab ta koolis käia jalgrattaga. Juhtum 3: Kati tahab peale kooli hakata käima huviringis. Et sinna rattaga sõita, peab ta ületama mitu ristmiku, aga liikluses liiklejana tunneb ta kõige suuremat hirmu just ristmike ületamise ees. Juhtum 4: Kati klass plaanib minna jalgrattamatkale. Matkal läbitakse asula ning liigeldakse kergliiklusteel ja maanteel.
1. teema. Töökorras jalgratas, põhi- ja turvavarustus.(Merlin) Teema keskendub liiklusseaduses ettenähtud töökorras jalgratta tutvustamisele. Teema esimeseks ülesandeks on igal õpilasel ülesanne teha oma jalgrattast ja kiivrist pilt ja jagada neid õpetajaga. Esimesel Google Meeti kaudu toimuvas tunnis saadakse teada, kuidas valida sobiva suurusega ratast ja kuidas kanda kiivrit õigesti. Järgmisena vaadatakse üle mõisted- kõik töökorras jalgratta põhi- ja lisavarustus. Enesekontrolli ülesandeks saab iga õpilane iseseisvalt sooritada testi, kus tuleb paigutada iga osa oma kohale ja eristada lisavarustus põhivarustusest. Lisaks tuleb paljude erinevate rataste seas valida töökorras ja vajadusel soovitada täiendusi. Turvavarustuse olulisust käsitletakse juhtumipõhiselt- mida soovitada jalgratturile, kes ei ole pimedas teistele liiklejatele nähtav. Teema lõpetab koduse ülesandena jagada õpetajale pilt oma töökorras rattast, millega õpilane on valmis liiklusesse sisenema.
Õpitulemused. Teema lõpuks õpilane: 1. nimetab töökorras jalgratta põhivarustust (teadmise tasand, fakt); 2. selgitab turvavarustuse olulisust (mõistmise tasand, mõiste); 3. teostab enne sõidu algust jalgratta tehnilise seisukorra kontrolli (rakendamise tasand, protseduur); 4. kirjeldab oma sõnadega, et kui puudub turvavarustus, ei saa liiklusesse siseneda (teadmise tasand, reegel).
Teema 1 haakub tegumitega ehk eluliste probleemide juhtumitega 1, 2 ja 4. Juhtumis 1 ostab Kati omale uue töökorras ratta ja varustuse, mis vastab nõuetele ja sõitja suurusele. Juhtumis 2 peab Kati arvestama enda nähtavaks tegemisega nii linnas kui maanteel ja teadvustab helkurite ja tulede vajadust. Juhtumis 4 on tegemist grupisõiduga linnast välja, kus tuleb vaadelda ka kaassõitjate jalgrattaid ja otsustada, kas nendega on ohutu liikluses liigelda. Õppetüki kava
3. teema. Liiklusmärgid. (Külli) Teema keskendub liiklusmärkide õppimisele. Teema on jaotatud kuue tunni peale, mille igas tunnis keskendutakse ühe märgirühma õppimisele. Viimane, kuues tund, on kokkuvõttev ja hindav test. Liiklusmärkide iga tund algab rühmatööna Google Meet keskkonnas, kus esmalt sooritatakse test eelnevalt õpitu enesekontrolliks ning seejärel tutvustab õpetaja põgusalt uut liiklusmärgi rühma, kasutades selleks mõistekaarti. Järgneb iseseisev töö, mille käigus õpilane tutvub video või esitluse abil märkide ja nende nimetustega. Igas tunnis on iseseisvaks harjutamiseks õppemäng, mille käigus õpitud teadmised kinnistuvad. Liiklusmärkide teema lõpuks oskab õpilane selgitada märkide vajalikkust liikluses, oskab neid nimetada nimepidi ning rühmitada värvi ja kuju järgi. Sooritab edukalt teema kokkuvõtva testi, mille tulemus on vähemalt 13 punkti 15-st.
Õpitulemused. Teema lõpuks õpilane: 1. selgitab liiklusmärkide vajalikkust liikluses (mõistmise tasand); 2. peatüki edukalt läbinu nimetab liiklusmärke õigete nimedega (teadmise tasand, mõiste); 3. rühmitab liiklusmärgid värvi ja kuju järgi hoiatus-, keelu-, kohustus-, osutus-, ja eesõigusmärkideks (analüüsi tasand, mõiste); 4. lahendab edukalt liiklusmärkide teemat käsitlevaid liiklusteste (teadmise tasand, fakt).
Teema 3 haakub tegumitega 2, 3 ja 4. Juhtumis 2 elab Kati koolist 3 km kaugusel. Ta soovib kevadel ja sügisel jalgrattaga koolis käia. Kati õpib liiklusmärke rühmitama värvi ja kuju järgi. Juhtumis 3 tunneb Kati kõige suuremat hirmu ristmike ees. Kati tahab ristmikel liiklemist eelnevalt harjutada. Selleks peab ta tundma liiklusmärke, mis ristmikel esineb. Kati lahendab erinevaid olukordi arvutis harjutavate testide abiga. Juhtumis 4 plaanib Kati klass minna jalgrattamatkale. Matkal läbitakse asula ning liigeldakse kergliiklusteel ja maanteel. Matkal osalemine eeldab kõikide ettetulevate liiklusmärkide tundmist. Õppetüki kava
7. teema. Sõit asulas ja asulavälisel teel, ohtlikud olukorrad liikluses.(Maiki)
Teema keskendub liiklemisele asulas ja asulavälisel teel ja jalgratturile ohtlike olukordadele. Teema jaguneb kolmele tunnile. Teema alguses toimub google meetis videotund, kus õppija tutvub asulas liiklemise põhimõtetega. Vaadatakse videot “Sõitmine jalgratta ja jalgteel”. Õpetaja selgitab mõistekaarti. Järgnevalt saab sooritada enesekontrollitesti. Järgnev alateema on sõit asulavälisel teel – toimub google meetis videotund, kus õppija tutvub asulast väljas liiklemise põhimõtetega ja sooritab enesekontrollitesti. Viimane alateema on jalgratturile ohtlikest olukordades – toimub videotund, selgitused ja õppevideo vaatamine. Järgneb enesekontroll. Koduseks ülesandeks on paaristöö – tuleb filmida asulas ja asulast väljas õiget liiklemist ja video üleslaadida. Kõige viimane ülesanne on teemat kokkuvõttev test.
Õpitulemused. Teema lõpuks õpilane: 1. nimetab asulat ja asula lõppu tähistavat liiklusmärki; 2. sõidab asulavälisel teel alati paremal pool, autoga samas suunas, teades, et sõita ei tohi eraldusribapoolses sõidutee ääres; 3. sõidab asulas sees parempoolse sõiduraja paremas ääres; 4. sooritab ristmike ületamisel vasakpoolset pööret, reastudes vasakule ja laseb kõik vastutulevad autod läbi ja siis sooritab vasakpöörde sõiduraja vasakust äärest; 5. on ettevaatlik suurte veoautode suhtes, sest nende poolt tekitatud tuulehoog võib jalgratturi tasakaalust välja viia; 6. liigub grupina maanteel üksteise selja taga.
Teema 7 haakub tegumitega 2, 3 ja 4 Juhtumis 2 elab Kati koolist 3 km kaugusel ja ta soovib kevadel ning sügisel jalgrattaga koolis käia. Sellest tulenevalt õpib Kati selgeks vastavad liiklusmärgid sõidusuuna ja täpse asukohta ehk kuidas sõita asulavälisel teel. Kati õpib selgeks asulasisese liiklemise ja sellega seostuvad liiklusmärgid. Juhtumis 3 tunneb Kati kõige suuremat hirmu ristmike ees. Kati teab, et ristmike ületamisel on tal ka vaja sooritada vasakpoolset pööret. Kuna Kati tunneb hirmu ristmike ületamise ees, siis peab ta õppima selgeks reastumise. Juhtumis 4 plaanib Kati klass minna jalgrattamatkale. Grupis liikumine toob endaga kaasa palju jalgratturitele ohtlikke olukordi. Selleks peab Kati teadma, millised need olukorrad on. Samuti kuidas grupis maanteel liigelda. Õppetüki kava
Hindamine Jalgratturi liiklusteooria kursuse läbimiseks peavad õpilased sooritama kõik moodulites etteantud teemad ja ülesanded. Ülesanded märgitakse kas sooritatuks või mittesooritatuks.
Õpikeskkonna skeem
E-kursuse jaoks kasutasime disainimeetodina peamist persoonat nimega KATI. Nimi: Kati
Vanus: 10. aastane
Kati on kolmanda klassi õpilane. Ta käib linnas koolis, aga elab linnast väljas. Katit viib igal hommikul kooli isa. Pärast kooli käib ta veel huviringis või veedab aega sõpradega kuni ta saab bussiga koju minna.
Eesmärgid: Kati soovib hakata koolis käima jalgrattaga.
Motivatsioon: Kõrge. Mõnel ta sõbral on juba jalgratta juhiload ja ta teab, millise vabaduse see annab.
Teadmised: varasemad liiklusohutusalased teadmised pärinevad erinevatest ainetundidest. Linnas jalgrattaga sõitmise kogemus puudub.
Rühmatöö protsess
Rühma liikmed moodustati ühiste huvide alusel- kõik töötavad koolis sarnase sihtgrupiga. Peamiseks rühmatöö tegemise keskkonnaks kujunes Google Drive ja suhtluskeskkonnaks Facebook. Rühmatöö tegemisel oli nii individuaalset tööd kui ka ühistööna valminud ülesandeid. Iga ülesande juures andsime üksteisele tagasisidet, et tulemus vastaks kõigi nägemusele.
Rühmatöö refleksioon: ehk mis me rühmatöö käigus õppisime 1.Õppisime kursuse loomist teemal, millega igapäevaselt ei tegele.
2. Loov lähenemine ülesandele – kuidas ühildada erinevate kursuste ülesandeid ja teadmisi ühtseks tööks. 3. Iga rühmaliikme tugevuste kasutamine läbi pideva koostöö.
4. Saime teada, milline on disainiprotsess ideest teostuseni ehk kuidas e-kursuse plaanist saab töötav lõpp-produkt.
Külli magistriõpingud 