Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247
Proovisin loetud artikli esitada sellel korral skeemina. Wilsoni, Liberi, Johnsoni, Beauvoir, Sharplesi ja Milligani artikkel käsitleb kuute erinevust personaalsete õpikeskkondade ja õpihaldussüsteemide vahel:
Probleemid/ülesanded: Susan plaanib oma kohviku laiendamiseks pangast laenu saada, aita tal kuluaruanne “arvutisse viia”. Demonstreerimine: Õpetaja koostab ekraanil Exceli tabeli kontrolltöö tulemuste kohta. Aktiveerimine: Näited ja varasemad teadmised sagedustabelite kohta. Rakendamine: Õpilane koostab iseseisvalt Exceli abil spordipäeva tulemuste edetabeli. Lõimimine: Õpilane koostab Exceli tabeli klassiekskursiooni eelarve arvutamiseks.
Ülesannete lahendamisel liigutakse kergemalt raskema suunas.
Õpitavat uut teadmist õpitakse läbi erinevate esitusviiside õppevaras. Nii saab infot esitleda (tell), kirjeldada juhtumit (show), meenutada infot (ask) ja oskusi rakendada (do)
1.Esitle (SHOW) tervikülesannet/juhtumit (whole task) 2.Kirjelda (TELL) seonduvaid teadmuse osiseid (mõisted, protseduurid) 3.Demostreeri (SHOW) ülesande/juhtumi lahendust 4.Esitle (SHOW) alternatiivset (keerukamat) ülesannet/juhtumit 5.Õppijad rakendavad eelmise juhtumi kogemust uue juhtumi peal (DO) 6.Esitle (SHOW) täiendavaid osiseid ja kontrolli nende mõistmist (ASK) 7.Demonstreeri (SHOW) täiendavate osiste lahendusi 8.Korda samme 4 – 7, kuni õppijad tulevad tervikülesandega ise toime
RÜHMATÖÖ (rühma kuulusid Reti, Tomaš, Kristel ja Külli)
Koostage 8.klassi informaatika e-kursusel teemale “Personaalse õpikeskkonna loomine” kolm ülesannet üheks tunniks (tunni teema: blogi kujundus, see ei ole esimene tund blogi õppimisel), neist vähemalt kaks olgu struktureerimata ülesanded (eri lahendustega) Tegumid: •Klassi blogi loomine (nt. sõpruskooli külastuse kontekstis) ASK: KAHOOT eelmisel tunnil õpitud materjali kohta blogi loomise ja selle võimaluse kohta koos aruteluga. •Õpilasfirma veebilehe loomine ajaveebina DO: Loo klassi tutvustav blogi ja vali blogikujunduse teema ja uus päispilt •Õpilasesinduse uudiskirja avaldamine blogi kujul DO: Valitud teema kujundamine: font/ värvid, lisada kategooriad ja blogi tutvustav sektsioon
Õpiväljundid sõnastatakse sooritustena. Mõõdetavuses (soorituskesksuses): pole soovitav kasutada sõnu “teab”, “mõistab” jms, vaid “nimetab”, “kirjeldab”.
Feizel- Schmitzi mugandus: rakendamine on enne mõistmist
Õppija analüüsib, järjestab, eristab, võrdleb, sünteesib, loob … – KTMO/ loob Õppija analüüsib, järjestab, eristab, võrdleb, sünteesib, loob … – MÕISTAB Õppija koostab, teeb, muudab, lahendab, teostab, ehitab… – RAKENDAB Õppija võtab kokku, kirjeldab oma sõnadega, tõlgendab, selgitab … – TEAB
loengus saime teada, mis on õppedisain. M.Laanpere tutvustas õppedisaini definitsiooni:
Õppedisain (instructional design)- õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.
Õpikeskkond – õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.
Õpisüsteemid – erinevad koolkonnad ja formaadid:
Computer-Based Instruction (CBI): arvuti õpetab individuaalselt(kõige vanem)100% arvutipõhine, puuduvad kaasõppijad, õpimasinate lähenemine, keegi nii ei tahtnud
Computer-Assisted Instruction (CAI): arvuti abistab õpetajat – õpetaja on olemas, õppijad on olemas, elu tuleb teha lihtsamaks masinate abil, Google Classroom näiteks
Interactive Learning Environments (ILE): nt. Opiq
Intelligent Tutoring Systems (ITS): tehisintellekt analüüsib ja suunab. 90 teises pooles tekkinud. Unustatud esimene punkt ja võeti uuesti kasutusele. Toimib praegu ka.
Microworlds: nt. Tiigriretk, GeoGebra , Minecraft
Õpimängud: nt. Pizza Tycoon , näiteks simscity, millest saab teha õpiasja, kui midagi sinna nö juurde lisad, ülesanded selle põhjal jne
CSCL: Computer-Supported Collaborative Learning (koostöö, õppevarata) 90 keskel tekkinud. Neljal esimesel punktil sees palju õppemängu disaini, aga CSCL ignoreerib seda, nende rõhk koostöölisel õppimisel. Disainiti ainult ülesandeid. Simuvere näide. Kooliruum-googelda.
EPSS: Electronic Performance Support Systems (nt. MS kirjaklamber). Õpe, mis toimib lõimituna sinu töö sisse, konkreetel ajal tuleb ja õpetab kirjaklamber
E-õpe 2.0: õpivõrgustikud, xMOOC vs cMOOC, põimõpe … Edex, Google classroom, canvas jne Teams?
Microlearning: õpiampsud, nanokraadid (nt. eoppiva.fi) väikestest tükikestest saad tulemuse kokku, vahetad pärast näiteks kraadi vastu. Väikesed videod, õpetavad mingit osakest , siis saad nö väikese osa diplomist.
Ülesanne: kahe õppedisaini mudeli võrdlus
ADDIE õppedisaini mudel
Joonis 1 ADDIE õppedisaini mudel
A – analysis (analüüs) , D – design (disain) , D – development (arendamine), I – implementation (rakendamine), E – evaluation (hindamine)
ADDIE on levinuim õpisüsteemide disaini üldmudel.
PEDAGOOGILINE vaatenurk:
Analüüsi etapp- vajaduste, sihtrühma (õppijate) ja konteksti analüüs • Kes on õppijad ja millised on nende omadused? • Millised piirangud on õppimisel? • Milline on õppimise ajakava?
Kavandamise etapp – • sõnastatakse õpieesmärgid • valitakse kasutatava meedia tüübid • koostatakse kursuse ja selle sisu struktuur ning protsessi kava • süstemaatiline ja korrektne
Väljatöötamise etapp – valitakse ja koostatakse materjalid. Materjalide katsetamine ja tagasiside põhjal muudatuste sisseviimine.
Läbiviimise etapp – rakendatakse senitehtut reaalses situatsioonis; • oluline planeeritu elluviimine ja õpieesmärkide saavutamine.
Hindamise etapp – kujundav hindamine ja kokkuvõttev hindamine.
DISAINI seisukohast:
Selle mudeli puhul alustatakse analüüsist. Õppedisainer analüüsib kõigepealt õppijate taset, vajadusi, individuaalseid eripärasid, ainevaldkonda, õppekava jms.
Kes on õppijad ja millised on nende omadused?
Milline on oodatav uus käitumine?
Millised on õppija õppimispiirangud, eripärad?
Millised on pedagoogilised kaalutlused, valikud?
Milline on ajakava?
Seejärel kavandab (disainib) ta kursuse, mooduli või programmi eesmärgid, üldise struktuuri, õppemeetodid ja hindamiskriteeriumid. Projekteerimisetapp peaks olema süsteemne ja konkreetne. Süstemaatiline ehk loogiline, korrapärane, mis tuvastab, arendab ja hindab kavandatud strateegiate kogumit eesmärkide saavutamiseks.
Arendusetapis liituvad graafiline disainer ja programmeerija, kes loovad ja kujundavad kujundusetapis kirjeldatud sisuvarasid. Disainerid loovad süzeed, testijad siluvad materjale ja protseduure. Meeskond vaatab koos projekti läbi.
Neljandaks viiakse kursus ellu praktikas (rakendamine). Rakendamine hõlmab disaini hindamist.
Viimases etapis toimub hindamine. Hindamisetapp koosneb kahest aspektist: kujundav ja kokkuvõtlik. Kujundav hindamine toimub ADDIE protsessi igas etapis, samas kui kokkuvõttev hindamine viiakse läbi lõppenud juhendamisprogrammide või toodete puhul.
Ülesandekesksus – õppimine toimub ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades. Kui õpetamine on üles ehitatud ülesannetepõhiselt, siis see edendab õppimist.
Aktiveerimine – sobilike kognitiivsete struktuuride aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste meeldetuletamise või esitamise kaudu. Kui õppijad aktiveerivad varasemaid teadmisi või kogemusi, siis see edendab õppimist.
Demonstreerimine – õppijatele õpitavate oskuste demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega. Kui õppijad vaatlevad demonstratsioone (nt katseid, eluliste probleemide lahendusi, juhtumianalüüse), siis see edendab õppimist.
Rakendamine – õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega. Kui õppijad rakendavad uusi teadmisi, siis see edendab õppimist.
Lõimimine – õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma õpitud teadmisi ja oskusi. Kui õppijad lõimivad õpitut oma igapäevase eluga, siis see edendab õppimist.
Õppimise keskmes oleva probleemülesande lahendamisega peaksid kõik õpilased iseseisvalt toime tulema. Kui õpilane ei saa iseseisva lahendamisega hakkama, tuleb tal alaülesannete juurde tagasi pöörduda.
Kui õpilane on toime tulnud probleemülesande lahendamisega, saab ta lahendamiseks uued elulised ülesanded, kus ta saab taaskord oma õpitud teadmisi rakendada.
Võrdlus
Merrilli õppedisaini mudel algab elulise probleemi püstitusest, samas kui ADDIE mudeli puhul alustatakse õppijate vajaduste ja valdkonna analüüsist. Merrilli mudel võimaldab kaasata õppijaid enam õppeprotsessi ja suunata neid otsima püstitatud probleemile lahendusi. Õppeprotsess ei ole niivõrd etteplaneeritud, kui ADDIE mudeli puhul. Õpetajal on Merrilli mudelis vähenenenud roll ja vastutus õppeprotsessi eest on õpilastega jagatud.
ADDIE
MERRILL
Väljundipõhisus
Analüüsitakse oodatavaid õpieesmärke, õppija eelteadmisi ja kavandatakse õpetamise strateegia.
Üldise elulise ülesande või probleemi püstitus (Whole Task). Järgnevad ülesanded toetavad esmase ülesande lahendamist läbi eluliste ülesannete.
Enesejuhitava õppija kujundamine
Õppeprotsessi juhib õpetaja, õppijal on vaja läbida need etteantud järjekorras. Õppeprotsessi keskmes on õpetamine.
Õppeprotsessi käigus eemaldab õpetaja nn tellinguid õppija ümbert, et suunata õppija iseseisvalt katsetama. Õppeprotsessi keskmes on õppimine.
Õppija saab pidevalt tagasisidet, koostöö õppija ja õpetaja vahel alguses tihedam. Toetab individuaalset õppimist, sest õpetaja saab taanduda õppeprotsessist ning õppija peab ise õppima. Kui õppur jääb hätta, saab pedagoog koheselt aidata tema probleemidega. Seega toetab mudel suurepäraselt individuaalset õpet.
Rakendatavus informaalse õppe kavandamisel
Sobib õppijale, kes soovib õppida teatud raamide piires s.t. talle harjumuslikul moel.
Sobib õppijale, kes soovib õppida/ lahendada ülesandeid läbi sarnaste eluliste ülesannete.
Kolmandaks ülesandeks valisin praktilise tegevuse. Kuna kursusekaaslased olid olnud juba väga tublid ja mitmete, mulle võõraste keskkondade, põhjalikud tutvustused ära teinud, otsustasin võtta ette MS Teamsi ja tutvustada seda. MS Teamsi võtsime oma koolis kasutusele kevadel, kui lisaks Stuudiumile oli vaja veel keskkonda, kus oleks kõik kompaktselt koos ja olemas. Stuudium meile väga meeldib, kuid selles keskkonnas ei ole veel võimalik läbi viia videokoosolekuid/tunde ning mõningate suuremate failide ülesse laadimisega tekkis ka probleeme. Samuti ei saa seal luua ühiselt täidetavaid dokumente. Esialgu kaalusime Google Classroomi kasutamist, kuid tutvudes MS Teamsiga, saime aru, et see on just see, mida otsime – suletud keskkond, igal õpilasel on oma ametlik nö töömeil nagu õpetajatel (õpilased ei saada õpetajatele kirju aadressidelt a´la kiisumiisu123@hotmail.com jne), õpilased saavad tasuta kasutada Office tarkvara dokumentide loomisel jne. Kevadel viisime Teamsis läbi projektõpet, sest seal on väga mugav luua ja täita ühiselt täidetavaid dokumente. Õpilased said panna kirja läbitud vahemaid ja paiku, kus liikusid, postitada fotosid, võistelda viktoriinides jne. Office 365 litsents on koolidele tasuta. Kooli administraator loob kõikidele õpilastele meiliaadressid ning paroolid, mis esimest korda keskkonda sisenemisel ära tuli muuta. Sisenedes keskkonda avaneb nii õpetajatele kui ka õpilastele menüü (joonis 1).
Joonis 1 Teamsi menüü
Teamsis saab õpetaja luua erinevaid töörühmi (joonis 2). Sellesse keskkonda on võimalik luua virtuaalne õpetajate tuba, kus saab hoida vajalikke faile, teha videokoosolekuid, vestelda jne. Erineva suunitlusega töörühmadel on erinev sisu. Võimalik on luua töörühma kood ning selle abil töörühmaväliseid inimesi rühma kutsuda (joonis 3).
Joonis 2 Töörühma tüübid
Joonis 3 Liitumine koodiga
Töörühma loomisel tuleb töörühmale panna nimi ning soovi korral saab lisada kirjelduse ( joonis 4).
Joonis 4 Töörühmale nime andmine
Järgmise sammuna on võimalik lisada töörühma liikmed (joonis 5). Selle etapi võib alguses vahele jätta. Liikmeid saab lisada ka hiljem. Liikmetena saab lisada õpilasi ja õpetajaid. Lisatud õpetajatele laienevad töörühma omaniku õigused. Õpilastel on töörühmas piiratud võimalused ning neid saab õpetaja osaliselt määrata. Samuti on õpetajal võimalus teatud tegevusi piirata.
Joonis 5 Liikmete lisamine töörühma
Loodud töörühmale genereerib Teams logo (joonis 6) töörühma nime järgi. Seda saab hiljem asendada keskkonnas pakutavate või arvutist valitud piltidega.
Joonis 6 Töörühma logo
Kui te olete loonud klassile mõeldud töörühma, sisaldab see postitusi, faile, klassimärkmikku, ülesandeid ja hindeid (joonis 7). Lisaks on võimalik lisada töörühma erinevaid otseteid veebist või valida lisasid pakutavate rakenduste hulgast (joonis 8). Töörühma on võimalik lisada ka kalender. Eelnevalt mainitud kalender joonisel 1 on mõeldud pigem koosolekute loomiseks ja vaatamiseks, kuid soovi korral saab lisada kalendri, kuhu on võimalik kirja panna ülesannete täitmise tähtajad, üritused jne.
Joonis 7 Töörühma menüü
Joonis 8 Lisatavate rakenduste näiteid
Loodud töörühma sätteid on võimalik hiljem muuta. Töörühma saab lisada liikmeid, luua avatud või suletud kanaleid, hankida töörühma lingi, ise töörühmast lahkuda või selle üldse kustutada ( joonis 9).
Joonis 9 Töörühma seadistused
Loodud gruppidele saab määrata ülesandeid. Ülesandeid saab luua ja neid ka mugavalt parandada ning anda tagasisidet. Ülesandeid saab luua keskkonnasiseselt pakutavate failitüüpide hulgast või lisada faile arvutist. Samuti saab kasutada juba varem lisatud ülesandeid ning neid määrata ka teiste õpetaja poolt loodud töörühmade õpilastele (võimalus määrata mitmele erinevale töörühmale korraga). Ülesannetele saab määrata täitmise tähtaja kuupäevaliselt ning kellaajaliselt (joonis 10). Luua saab kontrolltöö Microsoft Formsi kasutades. Kui õpetaja on ülesande loonud, saab ta määrata, kas ülesanne on koheselt õpilastele nähtav või salvestatakse mustandina ja kasutatakse seda hiljem (joonis 11). Määrata ülesande punktide arv ja vajadusel teha seda jaotisena, kirjutada täpsemalt lahti, milline töö osa kui palju punkte annab ja mida iga hinde või punkti väärtus täpsemalt tähendab.
Joonis 10 Ülesande loomine
Joonis 11 Määratud ülesanded ja mustandid
Töörühmades on võimalik toimetada kogu seltskonnaga koos või lisada kanaleid, mis on kinnised. Avatud kanal on selline, mida näevad kõik õpilased, näiteks konsultatsioon. Kinnise kanali võib moodustada vaid väikesest osast õpilastest, näiteks ettevalmistus olümpiaadiks. Kinnist kanalit näevad oma töörühmas vaid selle liikmed. Ülejäänud õpilased seda kanalit ei näe. Avatud kanal on ilma tabalukuta, kinnine tabalukuga (joonis 12).
Joonis 12 Avatud ja suletud kanalid
Kas kanal, mille õpetaja moodustab, on avatud või kinnine, saab ta kohe kanali loomisel ära määrata (joonis 13).
Joonis 13 Kanalite loomine
Mida veel saab Teamsis teha? Teamsis saab töörühmaväliselt suhelda paaris ja väikeste rühmadena videokõne või helistamise teel, saab jagada oma ekraani ja anda ekraanijagamise ajal juhtimise teisele osapoolele (sarnane võimalus nagu TeamVieweris). Saab anda õpimärke (kui neid nii võib nimetada) või kiitusi (joonis 14).
Klassimärkmik sisaldab kausta materjalidega, mida õpetaja õpilastega jagab, kuid mida õpilased muuta ei saa. Samuti on seal automaatselt kõikide lisatud õpilaste kaustad, mille sisu näevad antud õpilane ja õpetaja ning ainult õpetajale mõeldud ruum (joonis 16).
Joonis 16 Klassimärkmik
Kui õpetaja on algatanud töörühmas koosoleku või näiteks virtuaaltunni, siis see kajastub postituste all. Kui koosolekut või tundi salvestatakse, salvestub see ise peale koosolekut automaatselt sama postituse juures. Samuti on seal näha kogu vestlus, mida tunni või koosoleku ajal peeti vestluse aknas (joonis 17).
Joonis 17 Töörühmas algatatud tund või koosolek
Päris kindlasti ei loobu me Stuudiumist ega selle teenustest, sest keskkond on koolidega väga koostööaldis ning pakub juba praegu väga palju erinevaid võimalusi, kuid distantsõppe ajal oli ka Teams väga suureks abiks juba ainuüksi seetõttu, et sinna sai kokku koondada väga paljud erinevad keskkonnad.
Külli magistriõpingud 